Bilde av skadeforebyggende hjelpemidler som FHR tilbyr

MÁHTTU OAŽŽUN DIHTE EANET HUMÁNA GÁRRENMIRKOPOLITIHKA

Mii bargat gilvit máhtu gárrenmirkkuid, vuoigatvuođaid ja veahkkedoaimmaid birra min miellahtuid gaskkas. Mii fállat seammás bajásgeassima, diehtojuohkima ja oahpu politihkkariidda, mediai, hálddahussii, álbmogii ja eará aktevrraide.

Kurssat

Mii fállat kurssaid ja oahpu geavaheaddjibiergasiid ja unnit vaháguhtii váldinvugiid birra, main vahátunnideapmi, njoammuneastadeapmi ja badjelmeari váldima eastadeapmi leat guovddáš fáttát.

Kursa lea heivehuvvon ja láhččojuvvon sihke gárrenmirkkuid geavaheddjiide, dearvvašvuođabargiide ja bargiide gielddaid bálvalusfálaldagas.

Olu gielddat leat čađahan kurssa, ja dieđihit maŋás ahte sis lea eanet gelbbolašvuohta dárbbašlaš geavaheaddjibiergasiid, geavaheaddjibiergasiid rievttes geavaheami birra, ja kurssaid Switch (Dálkkasnálus heroiinna borgguheapmái) ja Naloksona (vuostemirko) geavaheami birra, ja leat ipmirdišgoahtán buorebut vahátunnideaddji barggu, ja sáhttet veahkehit gárrenmirkogeavaheddjiid buorebut.

Kurssas lea sihke praktihkalaš ja teorehtalaš oassi, ja heivehuvvo dárbbu mielde. Mii juohkit maiddái diehtojuohkingihppagiid ja plakáhtaid main leat dieđut ja ávžžuhusat.

Leat go dus gažaldagat kurssaid dahje oahpu birra?

Morten Sommerbakk, erfaringskonsulent og styremedlem i FHR Vest, holder foredrag

Vahátunnideapmi

Geavaheaddjibiergasat oassin njoammunsuodjaleamis ja vahátunnideamis

Steriila bumppet ja kanylat

Eastada (HIV/HepC) njoammuma, abscesssaid (siedjačoggomiid), varrabuncciid (blodpropp), baktearalaš infekšuvnnaid jna.

Steriila vuoššanlihtit

Ráinnasindoallan, eastada HepC, baktearalaš infekšuvnnaid.

Steriila filtarat

Ráinnasvuohta, eastada (HIV/HepC) njoammuma, abscesssaid (siedjačoggomiid), varrabunccciid (blodpropp), fiberiid várrajođus baktearalaš infekšuvnnaid jna.

Steriila sáltečáhci

Ráinnasindoallan, buotlágan njoammuma, ja absccessaid (siedjačoggomiid), varrabuncciid (blodpropp), baktearalaš infekšuvnnaid ja maŋida vara koagulerema (gieluluvvama).

Aksorbiidnasuvri

Unnida varrasuonaid, bániid gollama, eastada varrabuncciid (blodpropp) jna.

Borgguhanfolie

Badjelmeari váldima eastadeapmi. Borgguheapmi dan sadjái go náluin čugget (SWITCH!). Láste diehtojuohkingihppaga (dárogillii).

Naloksona

Vuostemirko opioda-badjelmeari váldimii (Ustitgádjun).

Alko-wipes

Eastadit njoammuma (HIV/HepC), abscessaid (siedjačoggomiid), varrabunciid (blodpropp), baktearalaš infekšuvnnaid jna.)

Máhttu gárrenmirkkuid ja gárrenmirkopolitihka birra

Dás gávnnat don raportta «Cannabis use (non medical) in Canada».
Fuomáš: Raporta lea eaŋgalasgillii.

Go deaddilat boalu vulobealde de boađát don guorahallanraportii maid Gárrenmirkolávdegoddi maid ráđđehus lei nammadan ovdanbuvttii 20219:s.

Gárrenmirkolávdegoddi lei almmolaš lávdegoddi mii guorahalai dárbbu ja vejolašvuođa ođastit ráŋggáštusaid maid addet go geavaha narkotihka Norggas.

Diehtojuohkinfilmmat (dárogillii)

keyboard_arrow_up